Alissa adoptieren
Mischling · Weiblich · Senior · 11 Jahre
Erinnerst du dich an mich? Ich bin Alissa, ein weißes Kätzchen aus der Paldiski-Kolonie. Wenn du jetzt genau hinsiehst, wirst du mich sicherlich wiedererkennen! Meine Ohrenenden sind so wunderschön gekrault, dass viele gefragt haben, ob ich eine Art Tabby-Katze bin. Tatsächlich ist das völlig falsch – ich bin eine völlig normale, häusliche, kurzhaarige Katze, obwohl ich natürlich sehr schön bin, was ich nicht leugnen kann! Meine Ohrenenden sind gekrault, weil sie kalt wurden, und tatsächlich war es sehr schmerzhaft und unangenehm für mich. Die Tierärzte fürchteten sogar, dass meine Ohrenenden abfallen würden, aber das haben sie nicht getan, und sie blieben so. Und mit diesen Ohren suche ich ein Zuhause. Ich möchte dein Wohnraum verschönern, das Gespräch deiner Gäste sein, damit sie fragen können, welche Rasse ich bin, und du ihnen erklären kannst, was tatsächlich mit mir passiert ist und wie ich dich immer noch wirklich mag, obwohl ich so viel durchgemacht habe und daher die Menschen mir noch nicht wirklich vertrauen. Zuerst habe ich mit meinen Pfoten geschlagen und gebrüllt, aber das tue ich jetzt nicht mehr. Jetzt bin ich spielerisch und mag es zu spielen und zu interagieren und trage die Halskette sehr gut. Übrigens plane ich bald, zu miauen! Ein bisschen statistische Information über mich: Ich wurde im Frühling 2015 geboren, ich bin kastriert, geimpft, mit Mikrochip versehen, ich hatte Parasiten vorgebeugt, ich habe meinen eigenen Pass. Ich brauche ein geduldiges Zuhause, das versteht, dass es mir Zeit braucht, mich anzupassen und nicht vollständig aufgibt. Motivationsschreiben für die Adoption können per E-Mail an die E-Mail-Adresse gesendet werden! Ich warte!
Original lesen (et)
Kas mind mäletate? Olen hilissügisel Paldiski kolooniast päästetud Alissa, lumivalge nooruke kassineiu. Kui nüüd tähelepanelikult mu kõrvu vaatate, jään teile kindlasti meelde! Nimelt on ju mu kõrvaotsad nii kaunilt rullis, et paljud on küsinud, kas ma olen äkki mingi tõukass. Tegelikult on asi sellest kaugel – olen täiesti tavaline, maavillane, tõutu kassipreili, kuigi loomulikult väga ilus, seda ei saa isegi mina eitada! Mu kõrvad on rullis sellepärast, et nad said külma ja tegelikult oli mul väga valus ja paha. Arstid kartsid isegi, et mu kõrvaotsad kukuvad küljest ära, aga ei kukkunud, jäidki selliseks. Ja just koos selliste kõrvadega ma kodu otsingi. Tahan kaunistada sinu elamist, jääda su külalistele silma, et ka nemad saaksid küsida, mis tõugu ma olen, ja sina saaksid neile seletada, mis minuga tegelikult juhtus ja kuidas ma meeldisin sulle ikkagi nii väga, kuigi olen nii palju üle elanud ja sellepärast inimest ikka veel päriselt ei usalda. Alguses vehkisin ma käpaga ja susisesin ka, aga nüüd ma seda enam ammu ei tee. Nüüd hoopis hullan ja mängin ja tahan suhelda ja kannatan paid ilusti ära. Varsti, muide, plaanin ka nurruma hakata! Natuke statistilist infot siis ka minu kohta: olen sündinud kevadel 2015, olen steriliseeritud, vaktsineeritud, kiibitud, mul on parasiidid tõrjutud, mul on olemas oma pass. Vajan kannatlikku kodu, kes mõistab, et mul läheb kohanemiseks aega ja kes ei anna alla, et mind lõplikult taltsutada. Motivatsioonikirjad kodupakkumiseks võib saata meiliaadressile ! Jään ootama! Tekkis huvi? Täida ankeet ja paku kodu!
Eingestellt vor 4 Monaten






