Vai al contenuto
TailHarbor
← Torna ai risultati
Disponibile

Adopt Puravik

Incrocio · Femmina

Di notte, quando il sentiero della foresta si faceva più profondo e gli uccelli dimenticavano di cantare, un gatto chiamato Puravik stava su un tronco. Nessuno era sicuro se fosse veramente un gatto o semplicemente un pensiero che aveva liberato dalla foresta. Il suo pelo era colorato e irregolare, gli occhi sempre semichiusi come se guardasse il mondo attraverso tappi invisibili. Puravik non veniva mai quando chiamato. Non scappava quando urlavano. Guardava solo. E quel sguardo era tagliente. Non si fidava delle persone. Troppo rumori. Troppo veloci. Troppo certi per essere amati. Puravik preferiva stare quietamente solo – seduto, ad ascoltare, lasciare che le cose succedessero senza intervenire. Se qualcuno si avvicinava troppo, scompariva. Come fumo che decide di disperdersi. Ma il tempo fece la sua opera con lui. Non velocemente. Non facilmente. Nel corso di giorni e mesi, Puravik imparò una cosa: non tutto viene per prendere e ammalare. Alcuni vengono semplicemente. In modo silenzioso. Paziente. E una mattina – senza un grande momento, senza campane che suonavano – rimase un po' più a lungo seduto. Non scappò. Si limitò a battere le palpebre e rimase. Puravik si abituò. Ma solo con quelli che sapevano aspettare. Puravik sarebbe molto felice se potesse andare a casa con suo figlio Fester o Gomes.

Leggi originale (et)

Öösiti, kui mets teeäärest sügavamaks vajus ja linnud unustasid laulmise, istus kännu otsas kass nimega Puravik. Keegi polnud kindel, kas ta oli päriselt kass või lihtsalt üks metsast lahti murdnud mõte. Karv oli tal värviline ja ebaühtlane, silmad alati poolenisti kissis – nagu ta vaataks maailma läbi nähtamatu uksepragude. Puravik ei tulnud kutse peale. Ta ei jooksnud, kui hüüti. Ta vaatas. Ja see vaade oli terav. Inimesi ta ei usaldanud. Liiga lärmakad. Liiga kiired. Liiga kindlad, et neid peab armastama. Puravik eelistas olla vaikselt üksi – istuda, kuulata, lasta asjadel juhtuda ilma sekkumata. Kui keegi liiga lähedale tuli, kadus ta. Nagu suits, mis otsustab hajuda. Aga aeg tegi temaga oma tööd. Mitte kiiresti. Mitte lihtsalt. Päevade ja kuude jooksul õppis Puravik üht: kõik ei tule, et võtta ja haiget teha. Mõned tulevad lihtsalt olema. Vaikselt. Kannatlikult. Ja ühel hommikul – ilma suure hetketa, ilma kellade kostmiseta – jäi ta veidi kauem istuma. Ei põgenenud. Ainult vilgutas silmi ja jäi. Puravik harjus. Aga ainult nendega, kes oskasid oodata. Puravik oleks väga õnnelik kui saaks koju minna koos oma poja Festeri või Gomesega.

Taglia
Età
Località
🇪🇪Tartu
Rifugio
MTÜ Tartu Kassikaitse
Crea un account gratuito per contattare →

Account gratuito — 10 contatti inclusi

Cura di MTÜ Tartu Kassikaitse · TartuIncrocio

Elencati settimana scorsa

Potresti anche amare
Adopt Puravik — Incrocio (Tartu) | TailHarbor