Chibi adoptieren
Mischling · Männlich · Kätzchen · 11 Monate
Als ein kleiner schwarz-weißer Kitten im Emi-Tierheim geboren wurde, wurde er Chibi genannt. In Japanisch bedeutet dies „klein“, und er war tatsächlich winzig – so klein, dass er in der Handfläche Platz fand. Er wuchs im Tierheim mit seinen Geschwistern auf, spielte, miaute und lernte von Anfang an, Menschen zu vertrauen. Schritt für Schritt fanden alle anderen ihr Zuhause. Jeder hatte jemanden, der nur ihn ansah und sagte: „Das ist mein Kätzchen.“ Nur Chibi blieb zurück. Er wartete lange. So lange, dass es begann, sich zu fühlen, als würde niemals jemand kommen. Dann kam sein Wunder. Chibi fand endlich ein Zuhause. Als er im Januar ging, schien sein echtes Leben endlich zu beginnen. Seine Person, sein Zuhause, seine Freude. Doch diese Freude dauerte zu kurz. Dann kam eines Tages Chibi zurück. Nicht, weil er ein schlechter Kater war. Einfach weil er ein Kitten war – er spielte zu viel, erkundete zu mutig, grub die Blumenkästen auf und lebte fröhlich, wie ein junger Kater es immer tut. Chibi verstand nicht, was er falsch gemacht hatte. Ein Tag hatte er ein Zuhause, am nächsten Tag nicht mehr. Er kehrte ins Katzen-Tierheim zurück, als ob etwas mit ihm nicht stimme, obwohl es das nicht tat. Er musste sich wieder daran gewöhnen. Neue Freunde finden. Wieder lernen, zu glauben, dass das Leben schön sein kann. Und er tat es – er hat jetzt neue junge Spielkameraden, mit denen er rennen, miauen und kuscheln kann. Wenn man ihn mit anderen spielen sieht, würde man nicht glauben, dass ein kleines Herz bereits einmal zerbrochen ist. Doch nun verlassen auch diese Freunde für neue Heime, und Chibi ist wieder alleine. Das macht ihn sehr traurig, denn er wurde bereits letztes Mal zurückgelassen. Schon dachte er, er hätte seine Person gefunden, und musste zurückkehren. Die Vorstellung, wieder alleine warten zu müssen, während andere in ihre Häuser gehen, ist einfach ungerecht. Chibi braucht kein Mitleid. Er braucht ein Zuhause, in dem verstanden wird, dass ein Kater ein Kater sein kann. Ein Zuhause, in dem seine Spielfreudigkeit nicht als Fehler angesehen wird. Ein Zuhause, aus dem er nie wieder zurückgeschickt wird. Er hat so lange darauf gewartet, dass jemand ihn wählt. Bitte lassen Sie ihn nicht wieder alleine. Wenn Sie fühlen, dass Sie Chibis echtes Zuhause sein können, schreiben Sie bitte an die E-Mail-Adresse des Tierheims.
Original lesen (et)
Kui Emi pesakonnas sündis tilluke must-valge kassipoiss, sai ta nimeks Chibi. Jaapani keeles tähendab see “tilluke”, ja seda ta oligi — nii väike, et mahtus peopessa. Ta kasvas turvakodus koos õe ja vendadega, mängis, müras ja õppis inimest usaldama esimesest hingetõmbest peale. Ükshaaval leidsid kõik teised oma kodud. Igaühele tuli keegi, kes vaatas just teda ja ütles: “See on minu kass.” Ainult Chibi jäi ootama. Ta ootas kaua. Nii kaua, et hakkas juba tunduma, et äkki ei tulegi kedagi. Ja siis tuli tema ime. Ka Chibi leidis lõpuks kodu. Kui ta jaanuaris ära läks, tundus, et lõpuks algab tema päris elu. Oma inimene, oma kodu, oma õnn. Aga see õnn kestis liiga vähe. Ja siis ühel päeval Chibi tagastati. Mitte sellepärast, et ta oleks olnud halb kass. Vaid sellepärast, et ta oli kassipoeg — mängis liiga palju, uudistas liiga julgelt, ajas lillepotis mulda laiali ja elas rõõmsalt nagu noor kass ikka. Chibi ei saanud aru, mida ta valesti tegi. Ühel päeval oli tal kodu, järgmisel enam mitte. Ta tuli tagasi kassituppa, justkui oleks olnud midagi valesti temas, kuigi tegelikult polnud. Ta pidi uuesti kohanema. Uuesti leidma sõbrad. Uuesti uskuma, et elu võib olla tore. Ja ta leidiski — tal on nüüd uued noored mängukaaslased, kellega joosta, mürada ja üksteise kaisus magada. Kui vaatad teda teistega mängimas, ei usukski, et üks väike süda võib olla juba korra murtud. Aga nüüd lähevad ka need sõbrad uutesse kodudesse ning Chibi jääb jälle üksinda. See teeb nii haiget, sest ta on juba korra jäänud viimasena maha. Juba korra arvanud, et leidis oma inimese, ja pidanud tagasi tulema. Mõte, et ta peab taas üksi ootama, samal ajal kui teised lahkuvad oma kodudesse, on lihtsalt ebaõiglane. Chibi ei vaja haletsust. Ta vajab kodu, kus mõistetakse, et kass võibki olla kass. Kodu, kus tema mängulisust ei peeta veaks. Kodu, kust teda enam kunagi tagasi ei tooda. Ta on nii kaua oodanud, et keegi valiks just tema. Palun ärme lase tal jälle üksi jääda. Kui tunned, et võiksid olla Chibi päris kodu, siis kirjuta palun turvakodu e-posti aadressile . Tekkis huvi? Täida ankeet ja paku kodu!
Kostenloses Konto — 10 Kontakte inklusive
Eingestellt letzten Monat






