Juku adoptieren
Mischling · Unbekannt · Erwachsen · 9 Jahre
28.10.2024 kam ein freundlicher Senior-Katze im Tierheim an, deren Besitzer in ein Wohngebäude mit Treppen gezogen war. Die Geschichte von Juku ist wie folgt: Hallo. Ich bin Juku und heute ist der erste Tag meines zweiten Lebens. Ich bin etwa 9 Jahre alt und mein Leben war wie eine mexikanische Telenovela. Gestern wollten sie mich zum Tierarzt bringen, um mich eutanasieren zu lassen, aber glücklicherweise riefen sie das falsche Tierheim an. Eigentlich war es das richtige für mich, denn dort lehnte das Personal ab und kontaktierte stattdessen MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Die Mitarbeiter des Tierheims kannten mich bereits und ließen mich weiter sprechen. Am Sonntag kam eine Nachricht über die Tierheim-Messenger-App: Hallo, vielleicht habe ich mich an die falsche Stelle gewandt, aber vielleicht können Sie einige weitere Anweisungen geben. Das Problem ist folgendes: Wir sind in eine Mietwohnung gezogen und in diesem Gebäude wohnt eine Katze, die der Besitzer dorthin geschickt hat, weil sie sich nicht wohl fühlt, wenn die Katze ihr nahekommt und dann juckt es sie. Die Katze uriniert in den Treppenhaus (ja, sie hat eine Katzenklos und ein Nest, aber leider ist es bereits uriniert, alle sind mit gelben Urinstreifen bedeckt). Der ganze Treppenraum stinkt sehr von Katzenurin (plus der Geruch kommt in unsere Wohnung durch die Tür), doch die Besitzerin sagt einfach, dass sie das Zimmer nicht will und die Tochter wird sie nicht töten. Es ist traurig und wer weiß, ob die Katze überhaupt gesund ist. Ich glaube, dass die Treppe nicht der Ort ist, an dem eine Katze leben sollte und andere müssen nach jemandes Katze aufräumen. Außerdem hat diese Katze auf unsere Wohnungstür gepisst, was definitiv nicht okay ist... Was tun, wenn der Besitzer indifferent wirkt? Wir haben etwas Zeit gebraucht, um die beste und passendste Art zu entscheiden, wie man sich für das Tier und uns verhalten sollte. Offensichtlich wäre die Katze ohne Widerstand des Besitzers abgegeben worden, aber in diesem Fall hätte die Katze ohne Strafe gehen sollen... Abandoning und das Verlassen eines Tieres in einer hilflosen Situation ist... äußerst frustrierend. Jahre im Treppenhaus zu leben... Oh, der Besitzer behauptete, die Katze ins Tierheim gebracht zu haben, aber sie sagten, dass sie die Katze nicht übernehmen würden, und diese Geschichte war ihnen nicht ungewohnt. Als wir jedoch den Namen der Katzenbesitzerin herausfanden, wurde die Sache allmählich klarer. Oder vielleicht sogar noch verwirrender. Hallo! Ich habe eine Sorge, wir müssen meine Großmutter in ein Pflegeheim geben, aber sie hat eine Katze irgendwo, 9-10 Jahre alt. Ich kann die Katze selbst ganz sicher nicht mitnehmen, ich habe ein Baby und einen Hund. Und mein Hund kann sich nicht mit anderen Katzen oder Hunden verstehen, geschweige denn mit dem Baby. Können Sie helfen, die beste Lösung für die Katze in dieser Situation zu finden? Dieser Brief wurde Mitte September in das persönliche Postfach eines unserer Teammitglieder geschickt. Die Antwort lautete: Hallo. Suchen Sie eine neue Familie. Machen Sie alle Formalitäten, machen Sie Fotos und stellen Sie eine Anzeige online. Ein Senior-Katze, die daran gewöhnt ist, im Haus zu leben, kann in einem Tierheim nicht zurechtkommen. Sie haben einen großen Freundeskreis, vielleicht können die Eltern oder Großeltern von jemandem eine neue Familie für sie anbieten. Das wäre die ideale Lösung für die Katze. Und dann Schweigen... Gestern Nachmittag erhielt unser örtliches Tierheim einen Anruf von einem Mann, der die Katze für die Euthanasie bringen wollte und behauptete, dass der Besitzer gestorben sei. Das Tierheim lehnte ab und kontaktierte sofort uns. Es stellte sich heraus, dass es sich um dieselbe Senior-Katze handelte, die Jahre lang im Wohngebäude gelebt hatte. Schöne weiße Schnurrhaare, bei Gott, holen Sie dieses arme Tier aus dort, ohne auch nur einen Finger zu
Original lesen (et)
28.10.2024 turvakodusse jõudnud sõbralik eakas kass, kelle omanik oli kolinud kortermaja trepikotta. Juku lugu on selline: Tere. Mina olen Juku ja täna on minu teise elu esimene päev. Ma olen umbes 9 aastat vana ja mu elu on olnud nagu Mehhiko seebiooper. Eile taheti mind kliinikusse surmasüstile viia, aga õnneks helistati valesse kliinikusse. Tegelikult minu jaoks õigesse, sest sealsed tohtrid keeldusid ja võtsid hoopis ühendust MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Turvakodu inimesed olid minu looga juba kursis ja lasengi nüüd neil edasi rääkida. Pühapäeval potsatas turvakodu messengeri selline sõnum: Tere, võibolla ehk vale koht kuhu kirjutada aga ehk oskate kasvõi edasisi juhiseid anda. Nimelt mure järgmine: kolisime üürikorterisse, antud maja trepikojas elab kass kelle on perenaine sinna elama saatnud pôhjusel, et ta ei seedi kui kass tema vastu läheb ning tal sellepeale tôusevad ihukarvad püsti.. Kass pissib trepikotta (jah tal on seal liivakast ning pesa aga see on kahjuks pissine, kôik on kollaseid pissitriipe täis) Trepikoda kõik haiseb väga jubedalt kassipissi järgi (lisaks see kogu hais pressib ukse vahelt ka meie korterisse sisse), aga omanik ütleb vaid et tuppa ta teda ei taha ning tütar ära tappa ei lase.. Kassist on kahju ja kes teab, kas ta tervisega üldse kôik korraski on.. Usun et trepikoda pole koht kus kass peaks elama ning mida teised peaks koristama kellegi kassi järgi.. Samuti on see kass pissinud ka meie korteriukse peale mis ei ole üldse okei… Mida sellises olukorras teha kui omanik tundub ükskôikne? Võtsime veidi mõtlemisaega, et välja nuputada looma jaoks kõige parem ja meie jaoks kõige õigem tegutsemisviis. Ilmselt oleks kass meile omaniku poolt vastuvaidlemata ka loovutatud, aga sel juhul oleks too pääsenud ilma igasugu karistuseta… Looma hülgamine ja abitusse olukorda jätmine on…ääretult tülgastav. Aastaid elada trepikojas… Oeh Perenaine väitis meile et oli üritanud kassi varjupaika ka tuua aga sealt olla öeldud et ei vôeta kassi vastu esimese hooga ei tulnud see lugu sugugi tuttav ette, kui aga saime teada kassiomaniku nime, hakkas asi tasapisi selgemaid jooni võtma. Või siis veel segasemaks minema Hei! Mul selline mure et me peame vanaema hooldekodusse panema aga tal on kass kuskil 9-10 aastane. Mina kindlasti ei saa kassi enda juurde võtta, mul on beebi ja koer. Ja minu koer ei saa teiste kasside ega koertega läbi, ôel samuti beebi. Kas oskaksid aidata kuidas sellises olukorras kassile parim lahendus leida? selline kiri potsaras septembri keskpaiku ühe meie tiimiliikme isiklikku postkasti. Vastu sai saadetud selline sõnum: Hei. Uus kodu otsida. Kõik protseduurid ära teha, fotod ja siis netis kuulutus üles panna. Turvakodus ei saa selline suht eakas koduse eluga harjunud kass kindlasti hakkama. Sul suur sõpruskond, äkki kellegi vanemad või vanavanemad pakuksid talle uut kodu. See oleks kõige ideaalsem kassi jaoks. Ja edasi vaikus… Eile päeval sai meie kodukliinik kõne meesterahvalt, kes soovis eutaneerimisele tuua kassi, kelle omanik väidetavalt suri. Kliinik keeldus ja võttis koheselt meiega ühendust. Selgus, et tegu on tollesama eaka loomaga, kes juba aastaid kortermaja trepikojas elab. Ilusad valged hädavaled, et jumala pärast tüütust loomast lahti saada ilma et ise lillegi liigutama peaks…. Kassi omanik ei salli oma looma silma otsas ka, ja kuulekas väimeespoeg on valmis selle süütu looma vere enda kätele võtma… Vot selline tore perekond siis Peale vestlust kliinikuga ei olnud enam aega rõhku panna poliitilisele korrektsusele ja seaduskuulekusele see õnnetu kass tuli eluohtlikust keskkonnast kiiresti minema toimetada enne kui pere leiab tõpratohtri, kelle jaoks ei ole probleem kasse isegi kümnete kaupa sinist vedelikku täis süstida. Selliseid paraku saares on ja mitte vaid üks… Kohale jõudes ei õnnestunud kohata ühtegi asjapulka, ka politsei oli jõudnud juba lahkuda. Jah, lugesite õigesti. Too tapahimuline väimees oli kukkunud räuskama ja ähvardama teema üles tõstatanud rasedat naisterahvast nii, et tolle ema oli sunnitud tütre kaitsmiseks välja kutsuma korrakaitsjad… Saime jutu peale naabriga, kellele Juku omanik oli mõnda aega tagasi üritanud kassi pähe määrida. Vanaproua oli ääretult õnnetu, aga ta tema kehv tervis ei luba kahjuks uut lemmikut võtta. Küll aga andis ta Juku jaoks kaasa oma surnud kassi varustuse pesa, pissikasti ja kratsipuu… Kass, kes väidetavalt võõraid pelgab, lasi end meie inimesel ilusti sülle võtta ja oli pikemalt puiklemata nõus isegi transpordipuuri ronima… Oleks võinud arvata, et peale kliinikuvisiiti turvakodu karantiinipuuri maandunud vaba hing tunneb end seal ääretult suures stressis ja üritab iga hinna eest prison breaki teha, aga võta näpust Juku on rahulik ning pai saades hakkab poiss koheselt nurruma ja sõtkuma. Veidi vaid ebakindel ja ka ette pandud toit tekitas esialgu kerget võõristust nagu rämpstoiduga harjunud loomade puhul tavaline on. Paid olid need, mis esialgu harjumatu maitsega toidu kiirelt söödavaks muutsid ja juba mõned tunnid hiljem nautis Juku täiega oma pehmet pesa ja privaatset sviiti… Ja muidugi paisid, sest nendest ei saa Jukul ilmselt niipea isu täis. Mis puutub aga teataja kahtlusesse kassi tervisliku seisundi suhtes, siis kahjuks oli tal täiesti õigus Juku konditsioon on tema vanust arvesse võttes igati vinks-vonks, aga seda paraku ühe mitte just tühise erandiga Juku on nimelt diabeetik… Kerge ülekaal, vähene liikumine, stress ja kehv toit… Võimalikke diabeedi tekkimise põhjuseid on palju… Õnneks on tohtri hinnangul suur tõenäosus, et Juku puhul insuliini süstimiseks minna ei pruugigi veresuhkru stabiliseerimiseks võib piisata vaid ka toiduvahetusest. Kas teadsite, et kassid on ainsad elusolendid emakesel Maal, kel on võime diabeedist täielikult terveneda? Ühesõnaga Jukuga on hetkel kõik hästi ja tegelikult järjest paremaks läheb vaatamata paljude jaoks hirmutavale diagnoosile, mittepopulaarsele mustvalgele kasukale ja ka päris arvestatavale vanusele kolib Juku homme päriskoju Vot on inimesi Mida aga öelda Juku endisele perenaisele? No ei suuda vaiki olla kulla S.K! Hooldekodusse kolinud ja sent surmale võlgu oleva penskari kohta näete ikka väga hea välja Eriti hea näete muidugi välja laiba kohta, aga vähemalt sai väimeespoeg kliinikusse helistamisel veidikenegi unistada ja seda ei saa talle ometi pahaks panna Pole muud öelda big happy family Karma on teatavasti bitch ja tema veskid jahvatavad aeglaselt aga järjekindlalt, seetõttu on palju tahta, et selles elus keegi oma karistuse kätte saaks, aga… Suure tõenäosusega sünnib kogu see big happy family järgmises elus väikeste põlluhiirtena, kes mõne tänavakassi poolt lihtsalt p…e pistetakse.. Koju läheb Juku lepingu ja loovutustasuga, huvilistel tuleb eelnevalt täita ankeet, mille leiab siit: Huvi korral kirjuta , saada sõnum FB messengeri või hoopis helista 58370708. Lepi kokku aeg ja tule Jukule külla! Me ei suuda muuta kogu maailma, ühe omaniku poolt ripakile jäetud kassi oma aga küll.
Kostenloses Konto — 10 Kontakte inklusive
Eingestellt vor 4 Wochen
