Adoptera Juku
Korsad ras · Okänd · Vuxen · 9 år
28.10.2024 anlände en vänlig äldre katt till skyddshuset, vars ägare hade flyttat till trapphuset i ett lägenhetsbygglande. Berättelsen om Juku är följande: Hej. Jag heter Juku och idag är det första dagen i mitt andra liv. Jag är cirka 9 år gammal och mitt liv har varit som en mexikansk tv-såpa. Igår ville de ta mig till kliniken för nedskärning, men tursamt nog ringde de fel klinik. I själva verket var det rätta för mig, eftersom personalen där nekade och i stället kontaktade MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Skyddshuspersonalen kände redan till mig och lät mig fortsätta prata. På söndag kom ett meddelande via skyddshusens meddelandetjänst: Hej, kanske jag skrev till fel plats, men kanske ni kan ge några ytterligare instruktioner. Problemet är följande: vi flyttade in i en hyreslägenhet och i detta byggnads trapphus bor en katt som ägaren satt dit eftersom hon inte känner sig bra när katten kommer närmare henne och sedan får huden att fås. Katten märker i trapphuset (ja, den har en sandlåda och en bo, men tyvärr har den redan gjort det, alla är täckta av gula urinfläckar). Hela trapphuset luktar mycket dåligt från katturin (tillsammans med hela lukten som kommer in till vår lägenhet genom dörren), men ägaren säger bara att hon inte vill ha rummet och dottern kommer inte att döda den. Det är synd, och vem vet om katten ens är hälsosam alls. Jag tror att trapphuset inte är platsen där en katt ska bo och andra ska rensa efter någons katt. Dessutom har denna katt märkt på våra lägenhetsdörr, vilket definitivt inte är okej... Vad ska man göra i en sådan situation om ägaren verkar vara ointresserad? Vi tog lite tid att fundera ut det bästa och mest lämpliga sättet att agera för djuret och oss själva. Upptäcktes klart att katten skulle ha avlämnats utan någon motstånd från ägaren, men i det fallet skulle katten ha gått utan något straff... Att lämna ett djur i en hjälplös situation är... extremt frustrerande. Att leva i flera år i trapphuset... Åh, ägaren hävdade att hon hade försökt ta katten till ett djurskydd, men de sa att de inte ville ta emot katten, och denna historia var inte ovanlig för dem. Dock, när vi fick reda på namnet på katten ägare, blev saker gradvis tydligare. Eller kanske till och med mer förvirrande. Hej! Jag har en bekymmer som vi behöver placera min farmor i en åldersboende, men hon har en katt någonstans, 9-10 år gammal. Jag kan absolut inte ta katten själv, jag har ett baby och en hund. Och min hund kan inte komma överens med andra katter eller hundar, inte att tala om babyen. Kan ni hjälpa till att hitta det bästa alternativet för katten i denna situation? Det här brevet skickades i mitten av september till en av våra teammedlemmars personliga brevlåda. Svaret som mottogs var: Hej. Söker ny hemma. Gör alla procedurer, ta bilder och lägg upp annons online. En äldre katt som är van vid att bo inomhus kan inte klara av ett djurskydd. Du har en stor cirkel av vänner, kanske någon av dina föräldrar eller släkt kan erbjuda den ett nytt hem. Det skulle vara det idealiska alternativet för katten. Och sedan tystnad... I går eftermiddag fick vår lokala klinik ett samtal från en man som ville ta med katten till nedskärning, hävdande att ägaren hade dött. Kliniken nekade direkt och kontaktede oss omedelbart. Det visade sig vara samma äldre djur som hade bott i lägenhetsbyggnaden trapphus i flera år. Sköna vita mustascher, för Guds skull, få det fattiga djuret bort därifrån utan att ens röra en finger... Katten ägaren vill inte ens se sitt djur, och den gamla mannen är redo att ta det oskyldiga djurets blod på sina händer... Vilken fin familj då. Efter att ha pratat med kliniken fanns det inget tid att pressa politisk korrekthet och juridiskt förfarande, det olyckliga djuret måste snabbt tas bort från det farliga miljön innan familjen hittar en veterinär som inte bryr sig om att injicera dussintals katter med blå vätska. Tyvärr finns det sådana människor här och inte bara en... När vi kom dit kunde vi inte möta någon som kunde hjälpa, även polisen hade redan lämnat. Ja, du las rätt. Den mördande gamla mannen hade fallit ner och hotat en svågrödd kvinna, så hennes mor behövde ringa polis för att skydda sin dotter... Vi prata med en granne, till vilken Jukus ägare en gång försökte kasta bort katten. Den gamla frun var extremt upprörd, men hennes dåliga hälsa gör att hon inte kan ta emot något annat djur. Men hon gav Juku sin döda katts utrustning, sandlådan och klövsåll... Katten, som enligt vad man säger räcker sig för främlingar, lät vår person ta upp den lätt och var villig att stanna i längden, även krypa in i transportburk. Man skulle kunna tro att efter besöket hos kliniken, skyddshusets karantäns...
Läs original (et)
28.10.2024 turvakodusse jõudnud sõbralik eakas kass, kelle omanik oli kolinud kortermaja trepikotta. Juku lugu on selline: Tere. Mina olen Juku ja täna on minu teise elu esimene päev. Ma olen umbes 9 aastat vana ja mu elu on olnud nagu Mehhiko seebiooper. Eile taheti mind kliinikusse surmasüstile viia, aga õnneks helistati valesse kliinikusse. Tegelikult minu jaoks õigesse, sest sealsed tohtrid keeldusid ja võtsid hoopis ühendust MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Turvakodu inimesed olid minu looga juba kursis ja lasengi nüüd neil edasi rääkida. Pühapäeval potsatas turvakodu messengeri selline sõnum: Tere, võibolla ehk vale koht kuhu kirjutada aga ehk oskate kasvõi edasisi juhiseid anda. Nimelt mure järgmine: kolisime üürikorterisse, antud maja trepikojas elab kass kelle on perenaine sinna elama saatnud pôhjusel, et ta ei seedi kui kass tema vastu läheb ning tal sellepeale tôusevad ihukarvad püsti.. Kass pissib trepikotta (jah tal on seal liivakast ning pesa aga see on kahjuks pissine, kôik on kollaseid pissitriipe täis) Trepikoda kõik haiseb väga jubedalt kassipissi järgi (lisaks see kogu hais pressib ukse vahelt ka meie korterisse sisse), aga omanik ütleb vaid et tuppa ta teda ei taha ning tütar ära tappa ei lase.. Kassist on kahju ja kes teab, kas ta tervisega üldse kôik korraski on.. Usun et trepikoda pole koht kus kass peaks elama ning mida teised peaks koristama kellegi kassi järgi.. Samuti on see kass pissinud ka meie korteriukse peale mis ei ole üldse okei… Mida sellises olukorras teha kui omanik tundub ükskôikne? Võtsime veidi mõtlemisaega, et välja nuputada looma jaoks kõige parem ja meie jaoks kõige õigem tegutsemisviis. Ilmselt oleks kass meile omaniku poolt vastuvaidlemata ka loovutatud, aga sel juhul oleks too pääsenud ilma igasugu karistuseta… Looma hülgamine ja abitusse olukorda jätmine on…ääretult tülgastav. Aastaid elada trepikojas… Oeh Perenaine väitis meile et oli üritanud kassi varjupaika ka tuua aga sealt olla öeldud et ei vôeta kassi vastu esimese hooga ei tulnud see lugu sugugi tuttav ette, kui aga saime teada kassiomaniku nime, hakkas asi tasapisi selgemaid jooni võtma. Või siis veel segasemaks minema Hei! Mul selline mure et me peame vanaema hooldekodusse panema aga tal on kass kuskil 9-10 aastane. Mina kindlasti ei saa kassi enda juurde võtta, mul on beebi ja koer. Ja minu koer ei saa teiste kasside ega koertega läbi, ôel samuti beebi. Kas oskaksid aidata kuidas sellises olukorras kassile parim lahendus leida? selline kiri potsaras septembri keskpaiku ühe meie tiimiliikme isiklikku postkasti. Vastu sai saadetud selline sõnum: Hei. Uus kodu otsida. Kõik protseduurid ära teha, fotod ja siis netis kuulutus üles panna. Turvakodus ei saa selline suht eakas koduse eluga harjunud kass kindlasti hakkama. Sul suur sõpruskond, äkki kellegi vanemad või vanavanemad pakuksid talle uut kodu. See oleks kõige ideaalsem kassi jaoks. Ja edasi vaikus… Eile päeval sai meie kodukliinik kõne meesterahvalt, kes soovis eutaneerimisele tuua kassi, kelle omanik väidetavalt suri. Kliinik keeldus ja võttis koheselt meiega ühendust. Selgus, et tegu on tollesama eaka loomaga, kes juba aastaid kortermaja trepikojas elab. Ilusad valged hädavaled, et jumala pärast tüütust loomast lahti saada ilma et ise lillegi liigutama peaks…. Kassi omanik ei salli oma looma silma otsas ka, ja kuulekas väimeespoeg on valmis selle süütu looma vere enda kätele võtma… Vot selline tore perekond siis Peale vestlust kliinikuga ei olnud enam aega rõhku panna poliitilisele korrektsusele ja seaduskuulekusele see õnnetu kass tuli eluohtlikust keskkonnast kiiresti minema toimetada enne kui pere leiab tõpratohtri, kelle jaoks ei ole probleem kasse isegi kümnete kaupa sinist vedelikku täis süstida. Selliseid paraku saares on ja mitte vaid üks… Kohale jõudes ei õnnestunud kohata ühtegi asjapulka, ka politsei oli jõudnud juba lahkuda. Jah, lugesite õigesti. Too tapahimuline väimees oli kukkunud räuskama ja ähvardama teema üles tõstatanud rasedat naisterahvast nii, et tolle ema oli sunnitud tütre kaitsmiseks välja kutsuma korrakaitsjad… Saime jutu peale naabriga, kellele Juku omanik oli mõnda aega tagasi üritanud kassi pähe määrida. Vanaproua oli ääretult õnnetu, aga ta tema kehv tervis ei luba kahjuks uut lemmikut võtta. Küll aga andis ta Juku jaoks kaasa oma surnud kassi varustuse pesa, pissikasti ja kratsipuu… Kass, kes väidetavalt võõraid pelgab, lasi end meie inimesel ilusti sülle võtta ja oli pikemalt puiklemata nõus isegi transpordipuuri ronima… Oleks võinud arvata, et peale kliinikuvisiiti turvakodu karantiinipuuri maandunud vaba hing tunneb end seal ääretult suures stressis ja üritab iga hinna eest prison breaki teha, aga võta näpust Juku on rahulik ning pai saades hakkab poiss koheselt nurruma ja sõtkuma. Veidi vaid ebakindel ja ka ette pandud toit tekitas esialgu kerget võõristust nagu rämpstoiduga harjunud loomade puhul tavaline on. Paid olid need, mis esialgu harjumatu maitsega toidu kiirelt söödavaks muutsid ja juba mõned tunnid hiljem nautis Juku täiega oma pehmet pesa ja privaatset sviiti… Ja muidugi paisid, sest nendest ei saa Jukul ilmselt niipea isu täis. Mis puutub aga teataja kahtlusesse kassi tervisliku seisundi suhtes, siis kahjuks oli tal täiesti õigus Juku konditsioon on tema vanust arvesse võttes igati vinks-vonks, aga seda paraku ühe mitte just tühise erandiga Juku on nimelt diabeetik… Kerge ülekaal, vähene liikumine, stress ja kehv toit… Võimalikke diabeedi tekkimise põhjuseid on palju… Õnneks on tohtri hinnangul suur tõenäosus, et Juku puhul insuliini süstimiseks minna ei pruugigi veresuhkru stabiliseerimiseks võib piisata vaid ka toiduvahetusest. Kas teadsite, et kassid on ainsad elusolendid emakesel Maal, kel on võime diabeedist täielikult terveneda? Ühesõnaga Jukuga on hetkel kõik hästi ja tegelikult järjest paremaks läheb vaatamata paljude jaoks hirmutavale diagnoosile, mittepopulaarsele mustvalgele kasukale ja ka päris arvestatavale vanusele kolib Juku homme päriskoju Vot on inimesi Mida aga öelda Juku endisele perenaisele? No ei suuda vaiki olla kulla S.K! Hooldekodusse kolinud ja sent surmale võlgu oleva penskari kohta näete ikka väga hea välja Eriti hea näete muidugi välja laiba kohta, aga vähemalt sai väimeespoeg kliinikusse helistamisel veidikenegi unistada ja seda ei saa talle ometi pahaks panna Pole muud öelda big happy family Karma on teatavasti bitch ja tema veskid jahvatavad aeglaselt aga järjekindlalt, seetõttu on palju tahta, et selles elus keegi oma karistuse kätte saaks, aga… Suure tõenäosusega sünnib kogu see big happy family järgmises elus väikeste põlluhiirtena, kes mõne tänavakassi poolt lihtsalt p…e pistetakse.. Koju läheb Juku lepingu ja loovutustasuga, huvilistel tuleb eelnevalt täita ankeet, mille leiab siit: Huvi korral kirjuta , saada sõnum FB messengeri või hoopis helista 58370708. Lepi kokku aeg ja tule Jukule külla! Me ei suuda muuta kogu maailma, ühe omaniku poolt ripakile jäetud kassi oma aga küll.
Gratiskonto — 10 kontakter inkluderade
Listade för 4 veckor sedan
