Adoptar a Juku
Mestizo · Desconocido · Adulto · 9 años
28.10.2024 llegó al refugio un gato mayor amigable, cuyo dueño se mudó a un edificio de apartamentos y las escaleras. La historia de Juku es la siguiente: Hola. Soy Juku y hoy es el primer día de mi segunda vida. Tengo aproximadamente 9 años y mi vida ha sido como una telenovela mexicana. Ayer querían llevarme al veterinario para eutanasia, pero afortunadamente llamaron al lugar equivocado. En realidad, fue el lugar correcto para mí, porque allí el personal se negó y en su lugar contactaron a MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Las personas del refugio ya me conocían y me permitieron seguir hablando. El domingo llegó un mensaje a través del mensajero del refugio: Hola, quizás escribí al lugar equivocado, pero quizás puedan dar algunas instrucciones adicionales. El problema es el siguiente: nos mudamos a un apartamento de alquiler y en las escaleras de este edificio vive un gato que el dueño lo dejó allí porque cuando el gato se acerca a ella se siente mal y su piel se pone con picazón. El gato orina en las escaleras (sí, tiene una bandeja para orinar y un nido, pero lamentablemente ya orinó, todo está cubierto con manchas amarillas de orina). Todo el olor a orina del gato es muy desagradable (además, el olor completo entra en nuestro apartamento por la puerta), pero el dueño solo dice que no quiere el cuarto y la hija no matará al animal. Es triste, ¿quién sabe si el gato está incluso saludable? Creo que las escaleras no son el lugar donde debe vivir un gato y otros deberían limpiar después de otro gato. Además, este gato orinó en nuestra puerta de apartamento, lo cual definitivamente no está bien... ¿Qué hacer en una situación como esta si el dueño parece indiferente? Tomamos algún tiempo para decidir la mejor y más adecuada forma de actuar para el animal y para nosotros. Obviamente, el gato habría sido entregado sin ninguna resistencia del dueño, pero en ese caso, el gato habría ido sin ningún castigo... Abandonar y dejar a un animal en una situación desesperada es... extremadamente frustrante. Viviendo durante años en las escaleras... Oh, el dueño afirmó haber intentado llevar al gato a un refugio animal, pero dijeron que no tomarían al gato, y esta historia no era desconocida para ellos. Sin embargo, cuando descubrimos el nombre del dueño del gato, las cosas gradualmente se volvieron más claras. O quizás aún más confusas. ¡Hola! Tengo una preocupación: necesitamos poner a mi abuela en una residencia de ancianos, pero ella tiene un gato en algún lugar, de 9-10 años. Ciertamente no puedo tomar al gato yo mismo, tengo un bebé y un perro. Y mi perro no puede convivir con otros gatos o perros, ni hablar del bebé. ¿Pueden ayudarme a encontrar la mejor solución para el gato en esta situación? Esta carta fue publicada a mediados de septiembre en uno de los correos personales de uno de nuestros miembros. La respuesta recibida fue: Hola. Buscando una nueva casa. Hagan todos los trámites, saquen fotos y publiquen un anuncio en línea. Un gato mayor acostumbrado a vivir en interiores definitivamente no podría sobrevivir en un refugio. Usted tiene un gran círculo de amigos, quizás alguien de los padres o abuelos pueda ofrecerle una nueva casa. Esa sería la solución ideal para el gato. Y luego silencio... Ayer por la tarde, nuestro clínica local recibió una llamada de un hombre que quería traer al gato para eutanasia, alegando que el dueño había muerto. La clínica se negó inmediatamente y contactó con nosotros. Resultó ser el mismo animal mayor que había estado viviendo en las escaleras del edificio de apartamentos durante años. Bonitas barbas blancas, por Dios, saquen a este pobre animal de allí sin ni siquiera mover un dedo... El dueño del gato ni siquiera quiere ver a su animal, y ese viejo está listo para tomar la sangre de este animal inocente en sus manos... ¿Qué familia tan bonita entonces. Después de hablar con la clínica, no hubo tiempo para presionar la corrección política y el cumplimiento legal, este desafortunado gato tenía que ser rápidamente sacado del entorno peligroso antes de que la familia encuentre un veterinario que no le importe inyectar docenas de gatos con líquido azul. Lamentablemente, hay personas así aquí y no solo una... Al llegar, no pudimos conocer a nadie útil, incluso la policía ya se había ido. Sí, leído correctamente. Ese viejo asesino cayó y amenazó a una mujer embarazada, así que su madre tuvo que llamar a la policía para proteger a su hija... Hablamos con un vecino, a quien el dueño de Juku intentó arrojarle el gato una vez. La vieja dama estaba extremadamente molesta, pero su mala salud definitivamente no le permite tener otro animal doméstico. Sin embargo, le dio a Juku el equipo de su gato muerto, la bandeja para orinar y el poste de rascado... El gato, que supuestamente teme a los extraños, permitió fácilmente que nuestra persona lo recogiera y estuvo dispuesto a quedarse por mucho tiempo, incluso subiendo a la jaula de transporte. Uno podría pensar que después de la visita a la clínica, la cuarentena del refugio...
Leer original (et)
28.10.2024 turvakodusse jõudnud sõbralik eakas kass, kelle omanik oli kolinud kortermaja trepikotta. Juku lugu on selline: Tere. Mina olen Juku ja täna on minu teise elu esimene päev. Ma olen umbes 9 aastat vana ja mu elu on olnud nagu Mehhiko seebiooper. Eile taheti mind kliinikusse surmasüstile viia, aga õnneks helistati valesse kliinikusse. Tegelikult minu jaoks õigesse, sest sealsed tohtrid keeldusid ja võtsid hoopis ühendust MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Turvakodu inimesed olid minu looga juba kursis ja lasengi nüüd neil edasi rääkida. Pühapäeval potsatas turvakodu messengeri selline sõnum: Tere, võibolla ehk vale koht kuhu kirjutada aga ehk oskate kasvõi edasisi juhiseid anda. Nimelt mure järgmine: kolisime üürikorterisse, antud maja trepikojas elab kass kelle on perenaine sinna elama saatnud pôhjusel, et ta ei seedi kui kass tema vastu läheb ning tal sellepeale tôusevad ihukarvad püsti.. Kass pissib trepikotta (jah tal on seal liivakast ning pesa aga see on kahjuks pissine, kôik on kollaseid pissitriipe täis) Trepikoda kõik haiseb väga jubedalt kassipissi järgi (lisaks see kogu hais pressib ukse vahelt ka meie korterisse sisse), aga omanik ütleb vaid et tuppa ta teda ei taha ning tütar ära tappa ei lase.. Kassist on kahju ja kes teab, kas ta tervisega üldse kôik korraski on.. Usun et trepikoda pole koht kus kass peaks elama ning mida teised peaks koristama kellegi kassi järgi.. Samuti on see kass pissinud ka meie korteriukse peale mis ei ole üldse okei… Mida sellises olukorras teha kui omanik tundub ükskôikne? Võtsime veidi mõtlemisaega, et välja nuputada looma jaoks kõige parem ja meie jaoks kõige õigem tegutsemisviis. Ilmselt oleks kass meile omaniku poolt vastuvaidlemata ka loovutatud, aga sel juhul oleks too pääsenud ilma igasugu karistuseta… Looma hülgamine ja abitusse olukorda jätmine on…ääretult tülgastav. Aastaid elada trepikojas… Oeh Perenaine väitis meile et oli üritanud kassi varjupaika ka tuua aga sealt olla öeldud et ei vôeta kassi vastu esimese hooga ei tulnud see lugu sugugi tuttav ette, kui aga saime teada kassiomaniku nime, hakkas asi tasapisi selgemaid jooni võtma. Või siis veel segasemaks minema Hei! Mul selline mure et me peame vanaema hooldekodusse panema aga tal on kass kuskil 9-10 aastane. Mina kindlasti ei saa kassi enda juurde võtta, mul on beebi ja koer. Ja minu koer ei saa teiste kasside ega koertega läbi, ôel samuti beebi. Kas oskaksid aidata kuidas sellises olukorras kassile parim lahendus leida? selline kiri potsaras septembri keskpaiku ühe meie tiimiliikme isiklikku postkasti. Vastu sai saadetud selline sõnum: Hei. Uus kodu otsida. Kõik protseduurid ära teha, fotod ja siis netis kuulutus üles panna. Turvakodus ei saa selline suht eakas koduse eluga harjunud kass kindlasti hakkama. Sul suur sõpruskond, äkki kellegi vanemad või vanavanemad pakuksid talle uut kodu. See oleks kõige ideaalsem kassi jaoks. Ja edasi vaikus… Eile päeval sai meie kodukliinik kõne meesterahvalt, kes soovis eutaneerimisele tuua kassi, kelle omanik väidetavalt suri. Kliinik keeldus ja võttis koheselt meiega ühendust. Selgus, et tegu on tollesama eaka loomaga, kes juba aastaid kortermaja trepikojas elab. Ilusad valged hädavaled, et jumala pärast tüütust loomast lahti saada ilma et ise lillegi liigutama peaks…. Kassi omanik ei salli oma looma silma otsas ka, ja kuulekas väimeespoeg on valmis selle süütu looma vere enda kätele võtma… Vot selline tore perekond siis Peale vestlust kliinikuga ei olnud enam aega rõhku panna poliitilisele korrektsusele ja seaduskuulekusele see õnnetu kass tuli eluohtlikust keskkonnast kiiresti minema toimetada enne kui pere leiab tõpratohtri, kelle jaoks ei ole probleem kasse isegi kümnete kaupa sinist vedelikku täis süstida. Selliseid paraku saares on ja mitte vaid üks… Kohale jõudes ei õnnestunud kohata ühtegi asjapulka, ka politsei oli jõudnud juba lahkuda. Jah, lugesite õigesti. Too tapahimuline väimees oli kukkunud räuskama ja ähvardama teema üles tõstatanud rasedat naisterahvast nii, et tolle ema oli sunnitud tütre kaitsmiseks välja kutsuma korrakaitsjad… Saime jutu peale naabriga, kellele Juku omanik oli mõnda aega tagasi üritanud kassi pähe määrida. Vanaproua oli ääretult õnnetu, aga ta tema kehv tervis ei luba kahjuks uut lemmikut võtta. Küll aga andis ta Juku jaoks kaasa oma surnud kassi varustuse pesa, pissikasti ja kratsipuu… Kass, kes väidetavalt võõraid pelgab, lasi end meie inimesel ilusti sülle võtta ja oli pikemalt puiklemata nõus isegi transpordipuuri ronima… Oleks võinud arvata, et peale kliinikuvisiiti turvakodu karantiinipuuri maandunud vaba hing tunneb end seal ääretult suures stressis ja üritab iga hinna eest prison breaki teha, aga võta näpust Juku on rahulik ning pai saades hakkab poiss koheselt nurruma ja sõtkuma. Veidi vaid ebakindel ja ka ette pandud toit tekitas esialgu kerget võõristust nagu rämpstoiduga harjunud loomade puhul tavaline on. Paid olid need, mis esialgu harjumatu maitsega toidu kiirelt söödavaks muutsid ja juba mõned tunnid hiljem nautis Juku täiega oma pehmet pesa ja privaatset sviiti… Ja muidugi paisid, sest nendest ei saa Jukul ilmselt niipea isu täis. Mis puutub aga teataja kahtlusesse kassi tervisliku seisundi suhtes, siis kahjuks oli tal täiesti õigus Juku konditsioon on tema vanust arvesse võttes igati vinks-vonks, aga seda paraku ühe mitte just tühise erandiga Juku on nimelt diabeetik… Kerge ülekaal, vähene liikumine, stress ja kehv toit… Võimalikke diabeedi tekkimise põhjuseid on palju… Õnneks on tohtri hinnangul suur tõenäosus, et Juku puhul insuliini süstimiseks minna ei pruugigi veresuhkru stabiliseerimiseks võib piisata vaid ka toiduvahetusest. Kas teadsite, et kassid on ainsad elusolendid emakesel Maal, kel on võime diabeedist täielikult terveneda? Ühesõnaga Jukuga on hetkel kõik hästi ja tegelikult järjest paremaks läheb vaatamata paljude jaoks hirmutavale diagnoosile, mittepopulaarsele mustvalgele kasukale ja ka päris arvestatavale vanusele kolib Juku homme päriskoju Vot on inimesi Mida aga öelda Juku endisele perenaisele? No ei suuda vaiki olla kulla S.K! Hooldekodusse kolinud ja sent surmale võlgu oleva penskari kohta näete ikka väga hea välja Eriti hea näete muidugi välja laiba kohta, aga vähemalt sai väimeespoeg kliinikusse helistamisel veidikenegi unistada ja seda ei saa talle ometi pahaks panna Pole muud öelda big happy family Karma on teatavasti bitch ja tema veskid jahvatavad aeglaselt aga järjekindlalt, seetõttu on palju tahta, et selles elus keegi oma karistuse kätte saaks, aga… Suure tõenäosusega sünnib kogu see big happy family järgmises elus väikeste põlluhiirtena, kes mõne tänavakassi poolt lihtsalt p…e pistetakse.. Koju läheb Juku lepingu ja loovutustasuga, huvilistel tuleb eelnevalt täita ankeet, mille leiab siit: Huvi korral kirjuta , saada sõnum FB messengeri või hoopis helista 58370708. Lepi kokku aeg ja tule Jukule külla! Me ei suuda muuta kogu maailma, ühe omaniku poolt ripakile jäetud kassi oma aga küll.
Cuenta gratuita — 10 contactos incluidos
Publicado hace 4 semanas
