Adopter Juku
Kryssbrett · Ukjent · Voksen · 9 år
28.10.2024 ankom en venlig eldre katt til stedet, hvis eier hadde flyttet til et leilighetsbygg. Historien om Juku er slik: Hei. Jeg er Juku og i dag er det første dagen i mitt andre liv. Jeg er omtrent 9 år gammel og livet mitt har vært som en mexikansk soap. I går ønsket de å ta meg til klinikken for dødelig avslutning, men heldigvis rakk de å ringe feil klinikk. Faktisk var det rett klinikke for meg, fordi der ble personalen avvist og isteden kontaktet MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Stedsfolkene kjente meg allerede og la meg fortsette å snakke. Søndag kom en melding gjennom steds-messager: Hei, kanskje jeg skrev til feil sted, men kanskje dere kan gi noen videre instruksjoner. Problemet er følgende: Vi flyttet inn i en leilighet, og i dette bygget bor en katt som eieren sendte dit fordi hun ikke føler seg bra når katten kommer nærmere henne og så får hun huden det som blir rødt. Katten urinerer på trappene (ja, den har et lærre og et hytte, men desverre er det allerede urinert, alt er dekket med gule urinstreker). Hele trappen lukter veldig dårlig av katturin (plus hele lukten kommer inn til vår leilighet gjennom døren), men eieren sier bare at hun ikke vil ha rommet og datteren vil ikke drepe den. Det er synd, og hvem vet om katten faktisk er sunn overhodet. Jeg tror trappen ikke er det rette stedet for en katt og andre skal ikke rydde opp etter noen annens katt. Og denne katten har også urinert på døren til vår leilighet, det er helt uakseptabelt... Hva skal man gjøre i en slik situasjon hvis eieren ser bort fra det? Vi tok litt tid på oss for å finne ut hva som var best og mest passende måte å handle på for dyret og for oss selv. Selvfølgelig ville katten bli tatt uten motstand fra eieren, men da ville katten gått uten noen straff... Å forlate et dyr i en hjelpeløs situasjon er... svært frustrerende. Å leve i trappen i flere år... Å, eieren hevdet at hun hadde prøvd å ta katten til et dyrevern, men de sa at de ikke ville ta katten, og denne historien var ikke ukjent for dem. Likevel, da vi fikk vite navnet til kattens eier, ble ting gradvis klare. Eller kanskje enda mer forvirrende. Hei! Jeg har en bekymring at vi må sette min mor i sykehjem, men hun har en katt hvor som helst, 9-10 år gammel. Jeg kan selvfølgelig ikke ta katten selv, jeg har et barn og en hund. Og hunden min kan ikke håndtere andre katter eller hunder, ikke å tale om barnet. Kan dere hjelpe med å finne den beste løsningen for katten i denne situasjonen? Denne breven ble lagt inn midt i september i en av våre teammedlemmers personlige postboks. Svaret vi fikk var: Hei. Søker etter ny hjem. Gjør alle prosedyrene, ta bilder og publiser en annonse på nettet. En eldre katt vant til å leve inne kan ikke klare seg i et dyrevern. Du har en stor sirkel av venner, kanskje noen foreldre eller besteforeldre kunne tilby den et nytt hjem. Det ville vært ideell løsning for katten. Og så stille... I går ettermiddag fikk vår lokale klinikken et kall fra en mann som ville ta katten til dødelig avslutning, påstått at eieren hadde dødd. Klinikken avviste og kontaktet oss umiddelbart. Det viste seg å være samme eldre dyret som hadde levd i leilighetsbygget i flere år. Skjønnede hvite ørefanger, for Guds skyld, få denne fattige dyret ut av der uten å bevege fingeren... Kattens eier vil ikke engang se på dyret sitt, og den gamle mannen er klar til å ta det uskyldige dyrets blod på sine hender... Hva slags familie da. Etter å ha snakket med klinikken var det ingen tid til å trykke på politisk korrekthet og lovlighet, denne uluckelige katten måtte bli tatt ut av faremiljøet før familien finner en veterinær som ikke bryr seg om å injisere ti-katt med blå væske. Desverre finnes det slike mennesker her og ikke bare én... Da vi ankom, kunne vi ikke møte noen som kunne hjelpe, selv politiet hadde allerede gått. Ja, du lest rett. Den drapssynte gamle mannen hadde falt ned og truet en gravide kvinne, så moren hennes måtte kontakte politiet for å beskytte datteren sin... Vi snakket med en nabo, som kattens eier hadde prøvd å kaste katten mot en gang. Den gamle jenta var svært opprørt, men hennes dårlige helse tillater dessverre ikke at hun tar ett annet husdyr. Likevel ga hun Juku utstyret fra sin døde katt, lærre og klattepinn... Katten, som opprinnelig fryktet fremmede, la seg lett opp og var villig til å bli lengre tid, selv klatret inn i transportkassen. Man kunne tenke at etter besøket hos klinikken, skulle stedsisoleringen
Les original (et)
28.10.2024 turvakodusse jõudnud sõbralik eakas kass, kelle omanik oli kolinud kortermaja trepikotta. Juku lugu on selline: Tere. Mina olen Juku ja täna on minu teise elu esimene päev. Ma olen umbes 9 aastat vana ja mu elu on olnud nagu Mehhiko seebiooper. Eile taheti mind kliinikusse surmasüstile viia, aga õnneks helistati valesse kliinikusse. Tegelikult minu jaoks õigesse, sest sealsed tohtrid keeldusid ja võtsid hoopis ühendust MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga. Turvakodu inimesed olid minu looga juba kursis ja lasengi nüüd neil edasi rääkida. Pühapäeval potsatas turvakodu messengeri selline sõnum: Tere, võibolla ehk vale koht kuhu kirjutada aga ehk oskate kasvõi edasisi juhiseid anda. Nimelt mure järgmine: kolisime üürikorterisse, antud maja trepikojas elab kass kelle on perenaine sinna elama saatnud pôhjusel, et ta ei seedi kui kass tema vastu läheb ning tal sellepeale tôusevad ihukarvad püsti.. Kass pissib trepikotta (jah tal on seal liivakast ning pesa aga see on kahjuks pissine, kôik on kollaseid pissitriipe täis) Trepikoda kõik haiseb väga jubedalt kassipissi järgi (lisaks see kogu hais pressib ukse vahelt ka meie korterisse sisse), aga omanik ütleb vaid et tuppa ta teda ei taha ning tütar ära tappa ei lase.. Kassist on kahju ja kes teab, kas ta tervisega üldse kôik korraski on.. Usun et trepikoda pole koht kus kass peaks elama ning mida teised peaks koristama kellegi kassi järgi.. Samuti on see kass pissinud ka meie korteriukse peale mis ei ole üldse okei… Mida sellises olukorras teha kui omanik tundub ükskôikne? Võtsime veidi mõtlemisaega, et välja nuputada looma jaoks kõige parem ja meie jaoks kõige õigem tegutsemisviis. Ilmselt oleks kass meile omaniku poolt vastuvaidlemata ka loovutatud, aga sel juhul oleks too pääsenud ilma igasugu karistuseta… Looma hülgamine ja abitusse olukorda jätmine on…ääretult tülgastav. Aastaid elada trepikojas… Oeh Perenaine väitis meile et oli üritanud kassi varjupaika ka tuua aga sealt olla öeldud et ei vôeta kassi vastu esimese hooga ei tulnud see lugu sugugi tuttav ette, kui aga saime teada kassiomaniku nime, hakkas asi tasapisi selgemaid jooni võtma. Või siis veel segasemaks minema Hei! Mul selline mure et me peame vanaema hooldekodusse panema aga tal on kass kuskil 9-10 aastane. Mina kindlasti ei saa kassi enda juurde võtta, mul on beebi ja koer. Ja minu koer ei saa teiste kasside ega koertega läbi, ôel samuti beebi. Kas oskaksid aidata kuidas sellises olukorras kassile parim lahendus leida? selline kiri potsaras septembri keskpaiku ühe meie tiimiliikme isiklikku postkasti. Vastu sai saadetud selline sõnum: Hei. Uus kodu otsida. Kõik protseduurid ära teha, fotod ja siis netis kuulutus üles panna. Turvakodus ei saa selline suht eakas koduse eluga harjunud kass kindlasti hakkama. Sul suur sõpruskond, äkki kellegi vanemad või vanavanemad pakuksid talle uut kodu. See oleks kõige ideaalsem kassi jaoks. Ja edasi vaikus… Eile päeval sai meie kodukliinik kõne meesterahvalt, kes soovis eutaneerimisele tuua kassi, kelle omanik väidetavalt suri. Kliinik keeldus ja võttis koheselt meiega ühendust. Selgus, et tegu on tollesama eaka loomaga, kes juba aastaid kortermaja trepikojas elab. Ilusad valged hädavaled, et jumala pärast tüütust loomast lahti saada ilma et ise lillegi liigutama peaks…. Kassi omanik ei salli oma looma silma otsas ka, ja kuulekas väimeespoeg on valmis selle süütu looma vere enda kätele võtma… Vot selline tore perekond siis Peale vestlust kliinikuga ei olnud enam aega rõhku panna poliitilisele korrektsusele ja seaduskuulekusele see õnnetu kass tuli eluohtlikust keskkonnast kiiresti minema toimetada enne kui pere leiab tõpratohtri, kelle jaoks ei ole probleem kasse isegi kümnete kaupa sinist vedelikku täis süstida. Selliseid paraku saares on ja mitte vaid üks… Kohale jõudes ei õnnestunud kohata ühtegi asjapulka, ka politsei oli jõudnud juba lahkuda. Jah, lugesite õigesti. Too tapahimuline väimees oli kukkunud räuskama ja ähvardama teema üles tõstatanud rasedat naisterahvast nii, et tolle ema oli sunnitud tütre kaitsmiseks välja kutsuma korrakaitsjad… Saime jutu peale naabriga, kellele Juku omanik oli mõnda aega tagasi üritanud kassi pähe määrida. Vanaproua oli ääretult õnnetu, aga ta tema kehv tervis ei luba kahjuks uut lemmikut võtta. Küll aga andis ta Juku jaoks kaasa oma surnud kassi varustuse pesa, pissikasti ja kratsipuu… Kass, kes väidetavalt võõraid pelgab, lasi end meie inimesel ilusti sülle võtta ja oli pikemalt puiklemata nõus isegi transpordipuuri ronima… Oleks võinud arvata, et peale kliinikuvisiiti turvakodu karantiinipuuri maandunud vaba hing tunneb end seal ääretult suures stressis ja üritab iga hinna eest prison breaki teha, aga võta näpust Juku on rahulik ning pai saades hakkab poiss koheselt nurruma ja sõtkuma. Veidi vaid ebakindel ja ka ette pandud toit tekitas esialgu kerget võõristust nagu rämpstoiduga harjunud loomade puhul tavaline on. Paid olid need, mis esialgu harjumatu maitsega toidu kiirelt söödavaks muutsid ja juba mõned tunnid hiljem nautis Juku täiega oma pehmet pesa ja privaatset sviiti… Ja muidugi paisid, sest nendest ei saa Jukul ilmselt niipea isu täis. Mis puutub aga teataja kahtlusesse kassi tervisliku seisundi suhtes, siis kahjuks oli tal täiesti õigus Juku konditsioon on tema vanust arvesse võttes igati vinks-vonks, aga seda paraku ühe mitte just tühise erandiga Juku on nimelt diabeetik… Kerge ülekaal, vähene liikumine, stress ja kehv toit… Võimalikke diabeedi tekkimise põhjuseid on palju… Õnneks on tohtri hinnangul suur tõenäosus, et Juku puhul insuliini süstimiseks minna ei pruugigi veresuhkru stabiliseerimiseks võib piisata vaid ka toiduvahetusest. Kas teadsite, et kassid on ainsad elusolendid emakesel Maal, kel on võime diabeedist täielikult terveneda? Ühesõnaga Jukuga on hetkel kõik hästi ja tegelikult järjest paremaks läheb vaatamata paljude jaoks hirmutavale diagnoosile, mittepopulaarsele mustvalgele kasukale ja ka päris arvestatavale vanusele kolib Juku homme päriskoju Vot on inimesi Mida aga öelda Juku endisele perenaisele? No ei suuda vaiki olla kulla S.K! Hooldekodusse kolinud ja sent surmale võlgu oleva penskari kohta näete ikka väga hea välja Eriti hea näete muidugi välja laiba kohta, aga vähemalt sai väimeespoeg kliinikusse helistamisel veidikenegi unistada ja seda ei saa talle ometi pahaks panna Pole muud öelda big happy family Karma on teatavasti bitch ja tema veskid jahvatavad aeglaselt aga järjekindlalt, seetõttu on palju tahta, et selles elus keegi oma karistuse kätte saaks, aga… Suure tõenäosusega sünnib kogu see big happy family järgmises elus väikeste põlluhiirtena, kes mõne tänavakassi poolt lihtsalt p…e pistetakse.. Koju läheb Juku lepingu ja loovutustasuga, huvilistel tuleb eelnevalt täita ankeet, mille leiab siit: Huvi korral kirjuta , saada sõnum FB messengeri või hoopis helista 58370708. Lepi kokku aeg ja tule Jukule külla! Me ei suuda muuta kogu maailma, ühe omaniku poolt ripakile jäetud kassi oma aga küll.
Listet for 3 måneder siden
